"Teader"

Meil käis täna teader külas.Selle teadri nimi oli "Võlukringel".Minule meeldis see teader!!!Ma arvan, et teisdele ka??Meild küsidi küsimusi, ka jga suguseid.Meie vastasime!!!Kes näidlesid olid hiire tüdruk,rott,ma ei tea mis sele tädi nimi oli pagar tema nime ka ma ei tea, aga P tähega halgas vistt paha nõid.Ja ma ei tea küll rohkem, kui, ned.Se teader oli nii lõbus seal sa täiega nalja ja seal oli vee üks Hobune aaa nüüd tuli ta nimi meelde üks sarvik hästi vägev nimi!Ja seal oli üks suur muna ja seald koorus se üks sarvik, aga, kui ta tuli seald munasd välja siis ta hakas kohe karglema ja ta unusdas end tutvustada siis pärast tuli tal meelde et ta unusdas end tutvusdata!!!Ja siis ta tutvustas ära end.Ja se nõid tahdis sele hobuse endale orikas võtta ja ta tegi ühe amburgeri aga see hõbune ei söönd seda!!!

Selega minu lugu lõppeskii!!

Koostas:Carol Otstavel

Klass:3klass

Kool:Uhtna Põhikool

VÕLUKRINGEL!!!

Kord elas pagar tal oli palju palju kringleid.Neid oli tal igasuguseid.Küll oli rosina kringel,šokolaadiga,õuna kringel ja veel hästi palju kringleid.Ühel päeval lõpetas pagar tööpäeva.õuna kringel: Hei kas siin ka keegi on kukuu.Marja kringel: Mis sa siin karjud ei lase kellelgi magada!!!!Sinepi kringel: Hei moosikas mis mässad?Moosikas: ei midagi mis sa ise ka.šokolaadi kringel: Hei teie kõik vaatage mind mina meeldin lastele kõige rohkem.Sinepi kringel: Sul veab jah mind antakse lastele ainult karistuseks.Moosi kringel: Ole vait sa igavene Šoko mina meeldin kõigile mitte sina sa igavene.Võlu kringel: Tere kõigile!Moosi kringel: kus see turakas välja ilmus?Šokolaadi kringel: Jah kust ta välja ilmus.Võlukringel: Ei tea jah või polla kukilt soojalt maalt ma tulin külla.Moosikringel: Pagar juba tuleb kõik magama!Pagar tegi ukse lahti ja pani tule põlema mida kuidas siin nii külm on aa jah aken on ju lahti.Ma küll ei mäleta, et ma akna lahti olen jätnud ah ega siis mdagi oigab pagar.Siis kuuleb ta mingit nutu häält see oli sinepi kringel siis ta kohe ehmatas, et kuidas kringel rääkida oskab.Siis õhtul on ta oma töö juba valmis saanud ja läheb koju.Võlukringel:Hei ärgake üles!!!!!!!!!!!!Moosikringel: Hei tere kuhu sa eile nõnda ära kadusid.Võlukringel: Ma olen ju võlu kringel ega ma siit ära läinudgi ma lihtsalt muutsin end panniks.Šokolaadikringel: Tere sina jälle (haigutab ja muigab)Võlukringel: Mina jah kuidas teil siin õhtul läks siis ka.Šokolaadikringel: kõik läks sujuvaltVõlukringel: Head aega näeme homme.JÄTKUB JÄRGMINE OSA !!!

Eesti keel.

Mull,ta,tema,ma,sina,sa,te,nemad,tee,kas,kass,tal,tall.mee,me.

KÜÜNLAPÄEVA

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.Mina sain selle juttu!!!

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kuunlapaev.phpvõide Minea ja vaata!!!

Mina arvan,et küünlapäev tähendab, et siis põledatakase küünald.

Se küünal on minu tädi tehtud!!!Ja se on keskmine!!!

"Punk"

Mina tegin end mungariks:(Aga mule ei meeldinud se, et liiga lühike:(Aga ma olen käinud punglaulupeaol!Mulle meeldis see rohkem:)

Sünnipäev!!!!!

Palju õnn sünnipäevaks!!!
Sirje Tiinel!!!

Viljandi ja Valgamaa

Viljandi Linnavalitsus otsustas anda välja ühe 2000-kroonise peapreemia “Parim valgusobjekt”, milleks tunnistati Viljandi Metall AS-le (juhatuse liige Jaak Sulg) kuuluv värviline valguspuu. Taiese autor on skulptor Peeter Leinbock.Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest.

Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S-kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal.

Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil.Valgamaa
Viimaste aastatega on tehtud suur töö, et korrastada matkamisvõimalusi Eestimaa looduses. RMK metsamajade, onnide ja laagriplatside võrgustik võimaldab leida ööbimisvõimalusi nii nõudlikumale kui vähemnõudlikule loodusesõbrale. Ka metsaradadele tehtud laudteed võimaldavad ühest küljest lihtsamat pääsu näiteks rabadesse, kuid samas ka kaitsevad tundlikku rabamaastikku.

Kahjuks tuleb tihti tõdeda, et kuigi võimalused loodusesse pääsemiseks on loodud, leidub neid, kes seda kurjasti ära kasutavad. Olgu selleks siis lõkkes ära põletatud pingid, ATVdega segi keeratud metsarajad või suitsukonisid ja pudelikilde täis laagriplatsid – korralikku matkaelamust varjutavad need kõik kindlasti.