Tuesday, March 29, 2011
Mind aitab õppimisel
Thursday, March 17, 2011
2011 aasta lind
Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma.
Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub.
Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana.
Jutturaamat
Wednesday, March 2, 2011
Suusatamis võistlused.
Mina käisin täna võistlusdel Ebaveres ehk Väike- Maarjas.Kooli juurest hakkasime sõitma kell 9. Ja, kui me jõudsime kohale, siis me tegime enne ühe proovisõidu. Meid oli kokku umbes 12. Ja minu sõit algas kell 11.24. Enne sõitsid Margus, Markus ja Gert. Siis olime meie.Õpetaja Jüri ütles, et ma tooks talle suusad, tema teeb üle ühe parafiiniga ja see parafiin oli mingi kiirendus.Katrin oli number 15 ja startis enne mind ja mina kohe tema järel number 16. Teadsin, et ma lähen Põlula põhikoolist mööda ja ma läksingi JEE! Sõitsin kiiresti ja ma sain vähemalt kuuest mööda.J Jäin kokkuvõteks neljandaks. Õpetaja kiitis mind.J Mulle meeldis see võistlus. Homme me lähme ka teatesõitu suusatama.J Mul on soov selles kuldmedal saada!
Friday, February 18, 2011
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki, Eestis on esindatud 3.
Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga[viide?].
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.
Thursday, February 10, 2011
Mis on muld??

Mulda on vaja inimestel, loomadel ja taimedel. Mullast saab riideid teha ja teisi materjale. Muld annab soojust. Ja, kui mingi looma ära sureb laguneb see ära ja läheb mullaks. Ja mõnes maailmas kasutatakse seda ehitusmaterjalina. Ja muld on tähtis eestlastele ja eestlane võib ka maale musi anda. Ja räägiti, et kui sa võtad kaasa mulda reisile siis sul ei hakka koduigatsus ja ei jää merehaikeks. Taimedel on muld hea, sest ta annab väätist. Muld koosneb väikesdest kividest ja huumosest. Ja kivid tekkisid 4miljardit aastat tagasi. Kivimid soojenevad päikese käes ja vihma sajab siis kivi hakkab käima kinni lahti ja siis tuleb suur pragu sisse ja on kivi katki. Ja kivist tulevad suure tükid ja need lähevad ka katki ja tulevad väiksed ja lähevad aina katiki, siis tekib savi\liiv. Ja neid nimetatakse mineraaalaineteks. Mullale annab tumeda värvi huumus. Huumus tekkib sügisel langead puu lehed ja siis lagunevad ja tekkibki huumus.