Head Päeva Soovib Carol!
Tuesday, May 31, 2011
Läti Reis
Head Päeva Soovib Carol!
Sunday, April 3, 2011
Saja aasta pärsat kool
Tuesday, March 29, 2011
Mind aitab õppimisel
Thursday, March 17, 2011
2011 aasta lind
Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma.
Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub.
Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana.
Jutturaamat

Wednesday, March 2, 2011
Suusatamis võistlused.
Mina käisin täna võistlusdel Ebaveres ehk Väike- Maarjas.Kooli juurest hakkasime sõitma kell 9. Ja, kui me jõudsime kohale, siis me tegime enne ühe proovisõidu. Meid oli kokku umbes 12. Ja minu sõit algas kell 11.24. Enne sõitsid Margus, Markus ja Gert. Siis olime meie.Õpetaja Jüri ütles, et ma tooks talle suusad, tema teeb üle ühe parafiiniga ja see parafiin oli mingi kiirendus.Katrin oli number 15 ja startis enne mind ja mina kohe tema järel number 16. Teadsin, et ma lähen Põlula põhikoolist mööda ja ma läksingi JEE! Sõitsin kiiresti ja ma sain vähemalt kuuest mööda.J Jäin kokkuvõteks neljandaks. Õpetaja kiitis mind.J Mulle meeldis see võistlus. Homme me lähme ka teatesõitu suusatama.J Mul on soov selles kuldmedal saada!
Friday, February 18, 2011
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki, Eestis on esindatud 3.
Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga[viide?].
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.
Thursday, February 10, 2011
Mis on muld??

Mulda on vaja inimestel, loomadel ja taimedel. Mullast saab riideid teha ja teisi materjale. Muld annab soojust. Ja, kui mingi looma ära sureb laguneb see ära ja läheb mullaks. Ja mõnes maailmas kasutatakse seda ehitusmaterjalina. Ja muld on tähtis eestlastele ja eestlane võib ka maale musi anda. Ja räägiti, et kui sa võtad kaasa mulda reisile siis sul ei hakka koduigatsus ja ei jää merehaikeks. Taimedel on muld hea, sest ta annab väätist. Muld koosneb väikesdest kividest ja huumosest. Ja kivid tekkisid 4miljardit aastat tagasi. Kivimid soojenevad päikese käes ja vihma sajab siis kivi hakkab käima kinni lahti ja siis tuleb suur pragu sisse ja on kivi katki. Ja kivist tulevad suure tükid ja need lähevad ka katki ja tulevad väiksed ja lähevad aina katiki, siis tekib savi\liiv. Ja neid nimetatakse mineraaalaineteks. Mullale annab tumeda värvi huumus. Huumus tekkib sügisel langead puu lehed ja siis lagunevad ja tekkibki huumus.
Wednesday, February 9, 2011
Kulla kutse
Noored ja suitsetmaine

Probleem on selles, kui noored suitsetavad siis nad rikuvad oma kopsud ära. See on kõige pahem, kui meie vanused suitsetavad. Ja probleem on ka see, kui noored suitsetavad ja see tekitab kopsu vähki. Sellega võib surra ja see pole nalja asi. Ma tean noori kes suitsetavad ja joovad ja nad pole sellega jõudnud kuhugi ainult nad on jõudnud oma tervise ära rikkuda. Ma olen näinud, kuidas meie noorteka ees suitaetavad. Ja jäävad vahele kellegi suuremale ja siis tuleb probleem. Ja seda probleemi saab nii lahenatad, et lihtstalt teha ette panek noorde suitsetamis päev kus räägivad inimesed suitsetmisest.
Saturday, February 5, 2011
Ramsese jutt
Wednesday, February 2, 2011
Sõnastiku järgjutt
ANTONÜÜMID-kehv, lahke käega, lõdva, lähestikune, hapu, rahulik, töökas, laisk, mõtlematu
Elas kord üks kehv inimene tal ei olnud kodu. Aga ühel päeval ta kohtas merirohelist ja merirohelisel oli väike põngerjas kaasas ta oli nii väike ja tegi pahantusd. Ja, kui pisipõnn ehmatas ta pani punuma ja nii vahava oli ta, et ei use te seda. Kui ta suureks kasvas ta sai kooliõpilaseks. Meriroheline oli ta ema ja iga hommikul andis ema põnnigerjale kaasa enistamiseks süüa. põngerajas oli väga hädaohtlik aga suurepäraen. Aga ta ajas vananaiste juttu selline krat oli ta. Aga väga šikki ja enrgiline. Aga see kehv inimene oli ka paljas ehk tal polnud süüa ega raha. Põngerajas oli väga lahke käega. Aga ta oli väga lõdva koolis. Ja tema lähestikune oli meri tavaline. Aga meri oli happu aga rahulik ja töökas. Põngerjas oli laisk ta ei viidsinud ema aitada. Ja väga mõtlematu.:) Ja nüüd on nad väga töökad!!:)